Skye terjer - kes ta on?

Skai sajanditepikkune lugu algas Šotimaa karmis kliimas, kus skaide esimeseks tööks oli kraavides ja kivistel väljadel pidada jahti peremehe saaki ohustavatele kahjuritele. Palju-palju hiljem teenis skai auga välja uue "ameti" truu sõbra ja seltsilisena.

Skai ajalukku mahub kuhjaga kuulsusi - alates kroonitud peadest Maria Stuartist ja Victoriast kuni multifilmigeeniuse Walt Disneyni. Õukonnast ja aristokraatiast innustatuna jõudis sügav austus selle tõu vastu ka Briti saarte tavaelanikeni.

Image

Mõne aastakümne eest suurenes plahvatuslikult võõrtõugude sissevool Briti saartele ning koerapidamiskultuuri hakkas tugevasti mõjutama mood. Koos mitmete teiste Briti põlistõugudega jäi ka skai moevooludele jalgu.
Vaieldamatult üks kaunimaid, efektsemaid ja intelligentsemaid koeratõuge teeb oma viimaseid samme meie maailmas. Ja see ei ole lihtsalt ilukirjanduslik konstruktsioon.
Briti tõuentusiastid on registreeritud andmete kohaselt välja arvestanud, et praeguste tendentside püsimajäämisel ei pruugi järgmised inimpõlved elavat Skye terjerit enam näha. Suurbritannias loetakse ohustatuks tõuge, kelle aastane juurdekasv jääb alla 300 isendi. Mitmel viimasel aastal on terves Ühendkuningriigis registreeritud alla 50 skaikutsika (aastal 2016 - 28!). Selle masendavalt šokeeriva numbriga on Skye terjer tõusnud Briti "punase raamatu" absoluutsesse tippu.
Suurbritannias on hetke andmetel umbes 400 Skye terjerit. Maailma Looduse Fondi vapilooma, ohustatud loomade sümbolit, üliharuldast hiidpandat arvatakse olevat 2000-3000 isendit.
Väljapool ajaloolist kodumaad ei ole skai olukord ehk nii katastroofiline, kuid teenitud populaarsusest on asjad ikka väga kaugel. Ilma aastakümnete pikkuse Soome skaikultuurita oleks see kuninglik tõug vist juba kadunud.
Eesti tõuregistris on näiteks saksa lambakoeri umbes 7000, kuldseid retriivereid ja chihuahuasid ligi 3000, chow-chowsid üle 1400, Skye terjereid aga 81!
Ühendkuningriigi skaikasvatajad on jõudnud absurdsena tunduva järelduseni, et Skye terjerite populatsiooni vähenemise on tinginud veider asjaolu – inimesed ei tea selle fantastilise tõu olemasolust!

The Skye Terrier Club püüab erinevate kampaaniatega kaasa aidata selle kunagi ülimalt populaarse koera taasavastamisele, kuid ometi on karm reaalsus see, et ka kõige tulisemad entusiastid hoiduvad pisarsilmi pesakondade tegemisest, kuna kutsikaid ei ole lihtsalt kuhugi panna.
Oleme meiegi palju kuulnud väljendit: „Oi, kui ilus koer, mis tõug see on?“ Ja ei mäletagi, millal võõra inimese suust kõlas: „Oi, milline ilus skai!“. Erinevatel üritustel oma koeri näidates kohtame taas ja taas inimeste teadmatust. See kaunis loom on reaalselt ja teenimatult ununemas.
Eestis on aastaid tegelenud Skye terjeri regulaarse aretusega ainult kennel Juger Edelweiss ning nendegi vähesed kutsikad lahkuvad suures osas piiri taha. Käesolev pesa on kolmas, mis sündinud kennelis Ribessita

Ilu on loomulikult vaataja silmades ja selle üle võibki vaidlema jääda, kuid mina ei ole siiani kohanud inimest, kes nimetaks Skye terjerit inetuks. Täiskasvanud skai oma maani seeliku ja kaarjalt langevate kõrvakarvadega on juba puhtesteetiliselt nauditav.
Eriti vapustav on aga tema intellekt! Skai nutikust on võõrale väga keeruline lahti seletada, see avaldub sajas pisiasjas iga päev.
Skye terjerite teravus ja analüüsimisvõime on hämmastav. Ma ei ole proovinud neid treenida, sest selleks ei ole vajadust. Kuid juba kujutluspilt, mida oleks võimalik neile õpetada, võtab jalad nõrgaks. Ma ei hakkagi seda proovima, kuivõrd mind võlub just see loomulik, loomuomane ja rikkumata nutikus. Lühijalgne ja pikakarvaline skai ei kõlbaks niikuinii teenistuskoeraks, seega mingid kätteõpetatud istu-seisa-valva-stiilis oskused oleksid ka mõttetud, eelkõige aga kohatud.

Image

Naljaga pooleks ütlen sageli, et Skye terjeritega mitte kokkupuutunud inimene arvab endiselt ekslikult, et kõige intelligentsemad elusolendid on delfiinid või inimesed.
Skai ülevoolav rõõm oma inimesega kohtumisest on plahvatuslik, tema lustlik kehakeel on naljakas-armsalt energiline. Samas on hämmastav tema peenetundeline delikaatsus – kui peremees ei saa (ei viitsi) temaga tegeleda, siis ta „kaob ära“ ning võib olla tunde „kadunud“, kuni märkad, et ta lamab tegelikult sinu tugitooli kõrval, käesirutuse kaugusel.
Meie suhteliselt suurest ja kirjust koertekambast on Skye terjerid ainsad, kes juba kutsikana said iseendaga ise hakkama – veeretasid iseendale palli, viskasid kaltsu õhku ja püüdsid kinni, uurisid elu ja ümbrust ilma midagi lõhkumata. Hetkega olid nad valmis ümber lülituma mängurežiimile koos peremehega, kuid omapäi jäetuna ei kostnud kunagi jonnikisa, vaid lihtsalt otsiti endale tegevus.
Oma valdustest väljaspool on skai kõigi loomadega ja inimestega üleolevalt ja armulikult sõbralik. Et aga tema territooriumile, aedikusse, pessa, näitusepuuri näppe torgata, selleks pead sa olema talle oma inimene. Olles veendunud oma erakordsuses, on skai parajalt kahtlustav kõigi ja kõige võõra suhtes. Kui seda lugeda negatiivseks, siis ongi skai ainuke miinus tema pisut armukade kiindumus, koduhoid ja lojaalsus. Üksikule inimesele ainukeseks lemmikuks ei sobi keegi paremini.
Ülima truuduse ja kiinduvuse tõttu on skai jaoks suurim tragöödia sunnitud koduvahetus, millest ta ei pruugi kunagi toibuda. Erinevalt paljudest tõugudest annab skai oma sõpruse kompromissitult, totaalselt ja lõplikult.
Skai kohta on öeldud, et ta on suur koer, kes on juhtumisi lühikeste jalgadega. Ja tõesti, petliku kõrguse juures ei ole tegemist tillukese kutsuga ning pilk skai hammastele annab tunnistust tema suutlikkusest.
Hoolimata mängulustist ei ole skail suuremat vajadust liikumise järele, mis teeb temast ka ideaalse korterikoera. Seda ei tohi kuidagi mõista nii, nagu talle ei meeldiks õues joosta või möllata, kuid erinevalt näiteks taksist ei ole tema jaoks midagi hullu, kui piirduda vaid lühikeste pissireisidega. Lühikesed jalad tingivad vajaduse maksimaalselt hoiduda kõrgete treppide kasutamisest, eriti allaminekutest ja eelkõige kutsikaeas. Skai liigesed on tema kõige nõrgem koht, millega tuleb (eriti kasvueas) kindlasti arvestada.
Üldiselt aga on skai äärmiselt terve koer. Selle tõuga ei seostata ühtegi pärilikku haigust ega muid sageli esinevaid terviseprobleeme.

Paljude inimeste halvavaks hirmuks on skai „meeletu karv, mis nõuab tohutut hoolt“. Täie kindlusega võin väita, et keskmine naine kulutab iseenda mukkimisele kordades rohkem aega, kui meie oma näituseskai karvahooldusele. Muidugi ei ole ma stopper käes statistikat teinud, kuid mitmete aastate kogemuse kohaselt pakun, et keskmiselt üks tund nädalas on täiesti piisav aeg, et hoida näitusekoera kasukas heas konditsioonis. Tavalise kodukoera puhul oleks see ilmselgelt üle pingutatud. Lisaks saab kodusele koerale lõigata ka kodusoengu, mille hooldamine on sisuliselt olematu. Paljude muude karvaste tõugudega võrreldes on skai karv hästi mustusthülgav ja peaaegu mittepulstuv.
Karvateema kokkuvõtteks tahan kinnitada, et kui skai soetamisele on ainsaks takistuseks hirm karvahoolduse ees, siis see absurdne ja põhjendamatu kartus tuleb koheselt ja jäädavalt kõrvale heita.

Käesoleva jutu peamine eesmärk on, et natukenegi rohkem inimesi kaaluksid endale kutsika otsimisel ka Skye terjerit. Kindlasti ei pruugi skai sobida absoluutselt igale inimesele ja igasse kodusse. Kuid parem jäägu skai võtmata sobimatuse tõttu, kui sellepärast, et potentsiaalne omanik temast midagi ei tea.
Skai on üks väga väheseid koeratõuge, kes on ka 150 aasta vanustel fotodel täpselt samasugune, nagu täna. Skaikasvatajad üle maailma ei ole pidanud vajalikuks teda kuidagi muuta või moevoolude järgi kohandada. Võib-olla ka seetõttu on skai tänaseks jõudnud reaalse väljasuremise äärele. Sest inimene ON muutunud ja inimene ON kohandunud moevooludega ning lugupidamine ja armastus selle väärika koera vastu on asendunud huviga popimate tõugude suunas.


See imeilus, omanäoline, rikka ajalooga, sügavalt tark ja sisuliselt probleemitu koer väärib temaga sõbraks olemist ja ennekõike väärib ta säilitamist meie lastelastele.

Mõned numbrid ka. "Keskmine" skai kaalub umbes 15 kg, turjakõrgus umbes 25 cm, pikkus ninaotsast sabaotsani 105 cm.



Fotod sellel leheküljel on illustreerivad ning mitte kõik meie skaidest.

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image

Image